Kliimadetektorite projektid 2018-2019

Projekti pealkiri: Taimestiku muutumise kohta Lauttasaaris

Meeskond: 9k Lauttasaari, Soome  LPS CD kooli auhind

2018-2019   Lauttasaaren ühiskool (Lauttasaari üldkool)   Helsingi   Soome   17 Õpilase vanus: 14-15

Puude mõju linnakeskkonnale kui süsiniku- ja toitainete neeldajad ning õhupositsioonide sidumispinnad sundisid meid valima pealkirja "Taimestiku muutumisest Lauttasaares". Uurisime Helsingi Lauttasaari saare metsade kadumist ja seda, milliseid probleeme metsade hävitamine põhjustab. Kogusime materjale ja andmeid, nt õhufotod ja Sentinel-2 satelliidipildid Lauttasaarest erinevatest ajahetkedest ning andmed selle kohta, kui palju puud keskmiselt CO2-d seovad. Kvantitatiivse analüüsi tegime, mõõtes GeoGebra programmiga Lauttasaare linnarohelise keskkonna pindala. Võrreldi erinevate aastate piltide tulemusi. Ajavahemik oli 1954-2017 ja pildid olid juunist augustini. Seejärel arvutasime välja puude hulga, mis on vajalik keskmise kodaniku CO2-heitmete kompenseerimiseks, ning samuti arvutasime välja puude hinnangulise hulga Lauttasaari rohelistes keskkondades. Tahtsime teada, kas Lauttasaaris kasvavad puud suudavad kompenseerida elanike CO2 heitkoguseid. Süsinikdioksiid on kõige olulisem kasvuhoonegaas atmosfääris ja selle suurenev kogus soojendab kliimat.

1. Aastatel 1954-2017 on Lauttasaare metsamaa pindala vähenenud 50% võrra, kusjuures kiire faas on toimunud aastatel 1988-2014. 2. Lauttasaare puud suudavad kompenseerida vaid umbes 1900 inimese CO2-heitmeid, samas kui saarel elab 24 000 inimest. Arvutused põhinevad asjaolul, et keskmine soomlane toodab aastas 10 300 kg CO2 ja üks puu suudab siduda umbes 22 kg CO2 aastas. Järeldus on, et linnakeskkonna rajamine on viimase kuuekümne aasta jooksul avaldanud suurt mõju metsamaa i Lauttasaari metsale. Samal ajal on metsade hävimine olnud 50% ja inimeste arv on suurenenud ning süsinikdioksiidi heitkogused inimese kohta on suurenenud tänu tarbivamale eluviisile. Lisasime ka uuringu vetikate õitsemise kohta, kuid materjali tõttu (hea kvaliteediga satelliidipildid kättesaadavad alles alates 2015. aastast) saime vaid palju lühema ajajärgu. Seetõttu ei saanud me näha, kas suurenev vetikate õitsemine on korrelatsioonis metsade kadumisega. Küll aga võisime täheldada, et 1. vetikate õitsemine meres Lauttasaare ümbruses on suurenenud ja on kõige tugevam juulis-augustis soojemate suvede ajal. 2. Viimastel aastatel on vetikate õitsemine mais muutunud nähtavaks ka satelliidipiltidel. 3. 2018. aasta suvi oli vetikate õitsemist arvestades üks halvemaid ja ka üks soojemaid.

Et avaldada mõju, kirjutasime artikli kohalikku ajalehte ja kooliblogi. Artikli peamine mõte oli, et Lauttasaare metsamaad ei suuda enam kompenseerida Lauttasaare elanike CO2-heitmeid. Seega on väheneva linnametsade mõju pigem keskkonnaprobleem, mis põhjustab vetikate õitsemist suureneva toitainete voo tõttu ja tekitab terviseprobleeme liiklusest tulenevate õhupiirete mõju tõttu, mis jäävad siduvate taimede kadumise tõttu kauemaks õhku. Seda tuleks silmas pidada linnapiirkonna edasiste arengukavade koostamisel. Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajate õpetajakoolitus: "EO Browser'i kasutamine geograafia ja kliimamuutuste õpetamisel" on kavas 2019. aasta novembris.

https://drive.google.com/file/d/1MPSXe5LM_jHn8HVsX66JtmkaycEoXMCR/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/1p_mluRZHSBRc46nUgSYMIW-jVDYo8M8X/view?usp=sharing