Kliimadetektorite projektid 2018-2019

Projekti teema: Metsade h├Ąvitamine

Projekti pealkiri: Taimestiku muutumise kohta Lauttasaaris

Meeskond: 9k Lauttasaari, Soome  LPS CD kooli auhind

2018-2019┬á┬á Lauttasaaren ├╝hiskool (Lauttasaari ├╝ldkool)┬á┬á Helsingi ┬á Soome ┬á 17 ├Ľpilase vanus: 14-15


Projekti kokkuv├Áte

Puude m├Áju linnakeskkonnale kui s├╝siniku- ja toitainete neeldajad ning ├Áhupositsioonide sidumispinnad sundisid meid valima pealkirja "Taimestiku muutumisest Lauttasaares". Uurisime Helsingi Lauttasaari saare metsade kadumist ja seda, milliseid probleeme metsade h├Ąvitamine p├Áhjustab. Kogusime materjale ja andmeid, nt ├Áhufotod ja Sentinel-2 satelliidipildid Lauttasaarest erinevatest ajahetkedest ning andmed selle kohta, kui palju puud keskmiselt CO2-d seovad. Kvantitatiivse anal├╝├╝si tegime, m├Á├Átes GeoGebra programmiga Lauttasaare linnarohelise keskkonna pindala. V├Árreldi erinevate aastate piltide tulemusi. Ajavahemik oli 1954-2017 ja pildid olid juunist augustini. Seej├Ąrel arvutasime v├Ąlja puude hulga, mis on vajalik keskmise kodaniku CO2-heitmete kompenseerimiseks, ning samuti arvutasime v├Ąlja puude hinnangulise hulga Lauttasaari rohelistes keskkondades. Tahtsime teada, kas Lauttasaaris kasvavad puud suudavad kompenseerida elanike CO2 heitkoguseid. S├╝sinikdioksiid on k├Áige olulisem kasvuhoonegaas atmosf├Ą├Ąris ja selle suurenev kogus soojendab kliimat.

Peamised tulemused

1. Aastatel 1954-2017 on Lauttasaare metsamaa pindala v├Ąhenenud 50% v├Árra, kusjuures kiire faas on toimunud aastatel 1988-2014. 2. Lauttasaare puud suudavad kompenseerida vaid umbes 1900 inimese CO2-heitmeid, samas kui saarel elab 24 000 inimest. Arvutused p├Áhinevad asjaolul, et keskmine soomlane toodab aastas 10 300 kg CO2 ja ├╝ks puu suudab siduda umbes 22 kg CO2 aastas. J├Ąreldus on, et linnakeskkonna rajamine on viimase kuuek├╝mne aasta jooksul avaldanud suurt m├Áju metsamaa i Lauttasaari metsale. Samal ajal on metsade h├Ąvimine olnud 50% ja inimeste arv on suurenenud ning s├╝sinikdioksiidi heitkogused inimese kohta on suurenenud t├Ąnu tarbivamale eluviisile. Lisasime ka uuringu vetikate ├Áitsemise kohta, kuid materjali t├Áttu (hea kvaliteediga satelliidipildid k├Ąttesaadavad alles alates 2015. aastast) saime vaid palju l├╝hema ajaj├Ąrgu. Seet├Áttu ei saanud me n├Ąha, kas suurenev vetikate ├Áitsemine on korrelatsioonis metsade kadumisega. K├╝ll aga v├Áisime t├Ąheldada, et 1. vetikate ├Áitsemine meres Lauttasaare ├╝mbruses on suurenenud ja on k├Áige tugevam juulis-augustis soojemate suvede ajal. 2. Viimastel aastatel on vetikate ├Áitsemine mais muutunud n├Ąhtavaks ka satelliidipiltidel. 3. 2018. aasta suvi oli vetikate ├Áitsemist arvestades ├╝ks halvemaid ja ka ├╝ks soojemaid.

Meetmed probleemi v├Ąhendamiseks

Et avaldada m├Áju, kirjutasime artikli kohalikku ajalehte ja kooliblogi. Artikli peamine m├Áte oli, et Lauttasaare metsamaad ei suuda enam kompenseerida Lauttasaare elanike CO2-heitmeid. Seega on v├Ąheneva linnametsade m├Áju pigem keskkonnaprobleem, mis p├Áhjustab vetikate ├Áitsemist suureneva toitainete voo t├Áttu ja tekitab terviseprobleeme liiklusest tulenevate ├Áhupiirete m├Áju t├Áttu, mis j├Ą├Ąvad siduvate taimede kadumise t├Áttu kauemaks ├Áhku. Seda tuleks silmas pidada linnapiirkonna edasiste arengukavade koostamisel. Soome bioloogia- ja geograafia├Ápetajate ├Ápetajakoolitus: "EO Browser'i kasutamine geograafia ja kliimamuutuste ├Ápetamisel" on kavas 2019. aasta novembris.

Projekti link:

https://drive.google.com/file/d/1MPSXe5LM_jHn8HVsX66JtmkaycEoXMCR/view?usp=sharing

Projekti video

https://drive.google.com/file/d/1p_mluRZHSBRc46nUgSYMIW-jVDYo8M8X/view?usp=sharing


Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad v├Átavad t├Ąieliku vastutuse jagatud andmete eest.
ÔćÉ K├Áik projektid