Kliimadetektorite projektid 2022-2023


Projekti teema: Ookeanid

Projekti pealkiri: tõusu ja mõõna kõrguse muutus Santanderi lahes

Meeskond: Castroverde B

C. Tetuán, 47   Santander   Hispaania   3 Õpilase vanus: 14-15 aastat vana

Uurimisküsimus

Kas merepind tõuseb Santanderi lahes?
¿Está subiendo el nivel del mar en la bahía de Santander?

Projekti kokkuvõte

Käesolevas töös oleme uurinud, kas meretase on Santanderi lahes viimastel aastatel tõusnud. Meie hüpotees on, et tõusuvee kõrgus võib olla usaldusväärne näitaja uuritava probleemi jaoks, milleks on näha, kas kliimamuutustel on olnud midagi pistmist meretaseme tõusuga. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks oleme analüüsinud maksimaalset tõusu ja mõõna kõrgust aastatel 1992-2021, kasutades Santanderi tõusu ja mõõna mõõteseadmest saadud kvantitatiivseid andmeid.
Viimastel aastatel on praegused CO2-heitmed soojendanud planeeti nii palju, et poolused on sulanud ja liustikud on taandunud. Inimtegevuse poolt võimendatud kliimamuutuste kiirus on tõstnud maailma meretaset alates 1993. aastast 7 cm võrra ja alates 1900. aastast 19 cm võrra, nagu USA valitsus teatas oma kliimateaduse eriaruandes (CSSR), mille koostas föderaalne teaduslik juhtkomitee (SSC), kuhu kuuluvad kolme asutuse esindajad (riiklik lennundus- ja kosmoseamet [NASA] ja energeetikaministeerium [DOE]); sellest ka kolm juhtivautorit ja koordinaatorit, kes kõik olid käesoleva aruande koostamise ajal föderaalametnikud.
Me olime juba teadlikud sellest probleemist globaalsel tasandil, kuid selle uuringuga tahtsime välja selgitada, kas see on juba märgatav kohalikul tasandil, st meie lahes.
Selleks, et analüüsida Santanderi ranniku tõusu maksimaalse kõrguse uuringut ja näha kohalikke andmeid, oleme kasutanud andmeid Puertos del Estado veebilehelt ( konsultatsioonid 21. ja 25. aprillil 2023).

En este trabajo hemos investigado si el nivel del mar ha subido en la bahía de Santander en los últimos años. Nuestra hipótesis es que la altura de la pleamar puede ser un indicador válido para el problema investigado, que es poder ver si el cambio climático ha tenido algo que ver en la subida de la altura del mar. Para encontrar una respuesta a esta pregunta, hemos analizado la altura máxima de la pleamar desde el año 1992 hasta el año 2021, con los datos cuantitativos obtenidos del mareógrafo de Santander.
En los últimos años las emisiones actuales de CO2 calentaron el planeta hasta propiciar el deshielo de los polos y el retroceso de los glaciares. La velocidad a la que avanza el cambio climático, intensificada por la acción del hombre, ha elevado el nivel del mar a nivel global unos 7 cm desde 1993 y unos 19 cm desde 1900, según recogió el Gobierno de EE.UU. en su informe Climate Science Special Report (CSSR) escrito por el Comité Directivo Científico Federal (SSC) El cual tiene representative de tres agencias (La Administración Nacional de Aeronáutica y del Espacio [NASA] y el Departamento de Energía [DOE]); De aquí los tres autores principales y coordinadores, los cuales eran empleados federales durante el desarrollo de este informe.
Ya era de nuestro conocimiento este problema a nivel global, sin embargo con esta investigación queríamos saber si ya era notable a nivel local, es decir en nuestra bahía.
Para analizar el estudio de la altura máxima de la pleamar en la costa de Santander y poder ver los datos locales, hemos utilizado datos de la web de Puertos del Estado. ( consultas el 21 y 25 de abril de 2023)

Peamised tulemused ja järeldused
Saadud tulemusi kajastavad graafikud

Meie uuringu peamised tulemused on esitatud tabelis 1, mis näitab tõusu ja mõõna arengut aja jooksul (1992-2021). Tabelit analüüsides selgub, et aastatel 1997-1998 toimus tõus, kuid järgneval kümnel aastal on tõus alla keskmise, kuni aastatel 2010-2021 on mitu keskmisest kõrgemat tippu.
Tulemused on selged: tõusuvee kõrgus ja seega ka merepinna tase Santanderi lahes on alates 1992. aastast tõusnud umbes 6-7 cm võrra.
Teine oluline tulemus, mille me oma uuringust saime, on näha juhuslikult valitud igakuistest graafikutest.
Nendest graafikutest näeme, et suve- ja sügiskuudel ei ole graafikud silmatorkavad, kuid talvel ja kevadel on näha, et tõusuvee kõrgus suureneb, sest mõlemal graafikul on suur hulk keskmisest kõrgemaid tippusid.

Järeldused on järgmised: jah, Santanderi lahe meretase on viimastel aastatel tõusnud. Graafikud ja üldine tabel näitavad, kuidas tõusulaine kõrgus lahes on aastate jooksul kasvanud. Kokkuvõtteks näeme, kuidas ülemaailmne merepinna tõus on probleemiks ka kohalikul tasandil, sest me võime seda täheldada meie enda lahes.

Los principales resultados de nuestra investigación se pueden apreciar en la tabla 1, la cual muestra la evolución de la pleamar a lo largo del tiempo (1992-2021). Si analizamos la tabla nos damos cuenta que durante 1997-1998 hubo una subida de la altura de la pleamar, sin embargo durante los siguientes diez años la altura se sitúa por debajo de la media, hasta que a partir del 2010 hasta el 2021 hay varios picos por encima de la media.
Los resultados son claros; la altura de la pleamar y por lo tanto del nivel del mar en la bahía de Santander ha aumentado desde 1992, aproximadamente entre 6-7cm.
Otro importante resultado que hemos obtenido de nuestra investigación, se puede apreciar con las gráficas mensuales elegidas aleatoriamente.
Con estas gráficas podemos veremos veremos que durante los meses de verano y otoño las gráficas no llaman la atención, sin embargo durante el invierno y la primavera se puede observar que la altura de la pleamar aumenta, ya que ambas gráficas tiene un gran número de picos por encima de la media.

Las conclusiones son que sí, el nivel del mar en la bahía de Santander ha aumentado en los últimos años. Con las gráficas y la tabla general se puede ver como ha ido aumentando a los largo de los años la altura de la pleamar en la bahía. En conclusión se puede ver como el aumento del mar a nivel global también es un problema a nivel local, ya que lo podemos observar en nuestra propia bahía.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vähendada probleemi

Me usume, et probleemi lahendamise aluseks on tulevaste täiskasvanute, st laste teadlikkuse tõstmine kõnede ja projektidega, et suurendada teadlikkust sellest probleemist, millega me silmitsi seisame. Kuid me usume, et jutu pidamisest ei piisa, selleks, et midagi tähelepanu äratada, peab sellel olema mõju, seega on meie idee, et lisaks jutuajamistele peaks koolides toimuma muu hulgas ka praktiline töö laboratooriumides kasvuhooneefekti kohta.

Teine idee on anda kõigile paremat haridust, eriti naistele, kes hariduse omandamise korral, eriti vähem arenenud riikides, saaksid vähem ja nooremas eas lapsi, mis avaldaks head mõju keskkonnale.
Individuaalsel tasandil usume, et igaüks peaks astuma järgmised sammud:
Kasutage võimaluse korral ühistransporti või transporti, mis ei tekita gaasikoguseid.
Kasutage rohkem ja levitage taastuvate energiaallikate, näiteks fotogalvaaniliste paneelide kasutamist.
Tarbige vähem, kasutage rohkem korduvkasutamise või ringlussevõtu meetodit.
Kasutage majades, ruumides või koolides energiasäästlikke või säästvaid elektripirne.
Vähendage veekasutust, võttes vannide asemel duši või keerates kraani kinni, kui peseme hambaid.
Eraldage prügi ja visake see vastavasse prügikasti.
Kasutage plastikut, näiteks kilekotte või plastpudeleid, uuesti, või parem, kui me ei kasuta seda, kasutades plastiku asemel riidest kotte.

Nosotros creemos que la base para solucionar el problema es concienciar a la futura población adulta, es decir los niños con charlar y proyectos para dar a conocer el problema al cual nos enfrentamos. Sin embargo creemos que no basta con dar una charla, para que algo llame la atención tiene que ser impactante, por lo que nuestra idea es que se hicieran además de las charlas, en los colegios, se hicieran prácticas en los laboratorios sobre el efecto invernadero entre otros.

Teine idee on harida paremini ja kogu maailma, eriti naisi, kes kui nad oleksid haritud, sobre todo en los países menos desarrollados, siis oleks neil vähem lapsi ja vähem vanemaid lapsi, mis avaldaks suurt mõju keskkonnale.
A nivel individual creemos que todos deberiamos tomar las siguientes medidas:
Kasutage alati, kui see on võimalik, avalikku transporti või transporti, mis ei tekita gaasiheitmeid.
Hacer más uso y divulgar la obtención de energía a través de las energías renovables, como paneles fotovoltaicos.
Consumir menos, hacer más uso del método de reutilizar o reciclar.
En las casas, locales o colegios poner bombillas que consumen menos o que sean sostenibles.
Reducir el uso de agua, duchándonos en vez de bañarnos o cuando nos lavemos los dientes apagar el grifo.
Separar la basura, y tirarla en cada basura correspondiente.
Reutilizar el plástico, como las bolsas o las botellas de plástico o mejor si no hacemos usos de esta con bolsas de tela en vez de plástico.

Muu sisu:

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

See projekt tõlgiti automaatselt inglise keelde.
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid