Kliimadetektorite projektid 2022-2023


Projekti teema: Ookeanid

Projekti pealkiri: Merepinna tase Santanderis

Meeskond: Castroverde A

C. Tetuán, 47   Santander   Hispaania   3 Õpilase vanus: 14-15 aastat vana

Uurimisküsimus

Kas merepind tõuseb Santanderi lahes?
¿Está subiendo el nivel del mar en la bahía de Santander?

Projekti kokkuvõte

Nagu me kõik teame, on meil praegu tõsine keskkonnaprobleem: kliimamuutus. See on globaalse soojenemise tagajärg, mis tuleneb kasvuhooneefekti suurenemisest. Selle tulemusena sulab jää ja merevee tase tõuseb. Aga kuidas see meie linnaga seotud on ja kas see mõjutab meie lahte?

Kuna me elame Santanderis, Pürenee poolsaare põhjaosas asuvas rannikulinnas, tahame selle uuringuga kontrollida, kas see mõjutab meie linna ja kas merepinna tase meie lahes tõuseb.
Meie hüpotees on, et Santanderi lahe meretase tõepoolest tõuseb. Selle kontrollimiseks kasutame analüüsitava muutujana tõusu ja mõõna kõrgust.

Como ya todos sabemos, actualmente tenemos un grave problema medioambiental: el cambio climático. Esto es consecuencia del calentamiento global debido al aumento del efecto invernadero. Por ello el hielo se está fundiendo y el nivel del mar está subiendo. Pero... ¿Qué tiene que ver esto con nuestra ciudad? ¿Se está viendo afectada nuestra bahía?

Partiendo del hecho de que vivimos en Santander, una ciudad costera ubicada al norte de la Península Ibérica, queremos comprobar con este estudio, si nuestra ciudad se está viendo afectada, y si el nivel del mar en nuestra bahía está aumentando.
Nuestra hipótesis es que el nivel del mar en la bahía de Santander sí está subiendo. Para comprobarlo utilizaremos la altura de la pleamar como variable a analizar.

Peamised tulemused ja järeldused
Graafikud, mis näitavad tõusu ja mõõna kõrguse arengut oluliste kuude lõikes ja aasta keskmiste järgi.

Käesolevas uuringus kasutasime Hispaania Okeanograafiainstituudi esitatud kvantitatiivseid andmeid Santanderi lahe maksimaalse tõusu kohta, täpsemalt Santander 2 (laius 43° 28′ N Lon : 03° 48′ W) tõusu ja mõõteriistaga kogutud andmeid, et uurida tõusu ja mõõna ajalist arengut Santanderi rannikul.

Andmekonsultatsiooni kuupäevad: 25. aprill 2023.
Andmete väljavõtte veebileht: Puertos del Estado.
Andmete aegread: 1992-2021
Kui andmed olid kogutud ja graafikud tehtud, analüüsisime aasta keskmiste graafikut, mis näitas, et alates 2010. aastast on tõusnud tõusuvee kõrgus võrdlusväärtuse suhtes, samal ajal kui eelnevatel aastatel (2000-2010) on tõusuvee kõrgus võrdlusväärtuse suhtes madalam nelja esimese aasta jooksul.

Lisaks sellele näeme igakuiseid graafikuid vaadates, et sellistel kuudel nagu mai, juuli, september, oktoober või detsember esineb keskmisest võrdlusväärtusest erinevus, mis ei võimalda meil näha selget tõusutrendi, kuna kõikumine on kogu aegrea jooksul sarnane.

Teistel kuudel, näiteks jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, juunis, augustis või novembris, on aga näha, et aegrea viimastel aastatel suureneb tõusuvee võrreldes keskmise võrdlusväärtusega.

Käesoleva uuringu lõppjäreldus on, et meie hüpotees on täidetud. Nagu on näha aasta keskmiste väärtuste arengu graafikul, on need alates 2010. aastast võrreldes keskmise võrdlusväärtusega tõusnud, nagu ka enamiku kuude arengu graafikutel, mis kinnitab, et Santanderi lahe meretase tõuseb.

Para este estudio hemos utilizado los datos cuantitativos de la altitude máxima de pleamar en la bahía de Santander proporcionados por el instituto oceanográfico español, concretamente los recogidos por el mareógrafo Santander 2 (Lat 43° 28′ N Lon : 03° 48′ W), et uurida la evolución de la altura de pleamar en la costa de Santander a lo largo de una serie temporal.

Fechas de consulta de los datos: 5 - 25 de abril de 2023.
Página web extracción de datos: Puertos del Estado.
Serie temporal de los datos: 1992-2021
Una vez recogidos los datos y realizadas las gráficas, hicimos un análisis de la gráfica de las medias anuales, viendo cómo desde 2010 la altitud de pleamar aumenta respecto al valor de referencia, en cambio en los años anteriores (desde 2000 hasta 2010) la altitude de pleamar es más baja respecto al valor de referencia de los cuatro primeros años.

Además al fijarnos en las gráficas mensuales, nos damos cuenta que en meses como mayo, julio, septiembre, octubre o diciembre, hay una variación respecto al valor medio de reference que no nos permite ver una clara tendcia de aumento de la pleamar, ya que la variación es similar durante toda la serie temporal.

Sin embargo en otros meses, como enero, febrero, marzo, abril, junio, agosto o noviembre sí se puede ver como en los últimos años de la serie temporal, la pleamar aumenta respecto al valor medio de referencia.

La conclusión final de este estudio es que nuestra hipótesis se cumple. Como se puede observar en la gráfica de la evolución de los promedios anuales, desde 2010 estos están aumentando con respecto al valor medio de reference, al igual que en las gráficas de la evolución de la mayoría de meses; confirmándose así que el nivel del mar en la bahía de Santander está subiendo.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vähendada probleemi

Et midagi muuta, saame võtta järgmisi meetmeid, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid:
Avalikkuse teadlikkuse tõstmine: probleemi teadvustamine, jagades seda projekti erinevatel platvormidel või koos Kantaabria valitsusega, aitab rohkematel inimestel ühineda, vähendada oma süsinikujalajälge ja hoolitseda planeedi eest.
Tõhus transport: vähem autosid või elektriautode ja ühistranspordi kasutamine vähendab CO2-heidet.
Taimede istutamine: taimed vahetavad CO2 (kasvuhoonegaas) hapniku vastu.
Lõpetame tarbimise: ostes ainult vajalikku, lõpetame selliste materjalide raiskamise, mis lagundavad ja tekitavad neid gaase, ning vähendame ka kasvuhoonegaase tekitava tootmise tehastes ja kaubanduslikus transpordis. Esemete või riiete korduvkasutamine ja neile teise elu andmine on hea viis, kuidas lõpetada tarbimishimu ja kuritarvitavat tootmist.
Energiatõhusus: olla teadlik oma elektritarbimisest ja sellest, kust see energia pärineb, eelistades taastuvat ja mittesaastavat energiat.

Selleks et muuta olukorda, saame rakendada järgmisi meetmeid, mis vähendavad invernaderoefektiga gaaside heitkoguseid:
Concienciar a la población: concienciar sobre el problema, compartiendo este proyecto en diferentes plataformas o con el gobierno de Cantabria, ayudará a que más personas se unan, y reduzcan su huella de carbono y cuiden el planeta.
Transporte eficiente: usar menos el coche o utilizar coches eléctricos y transporte público, reducirá el CO2.
Plantar árboles: las plantas intercambian el CO2 (gas de efecto invernadero) por oxígeno.
Acabar con el consumismo: comprando solo lo necesario, dejamos de malgastar materiales que al degradarse generan estos gases, y además reducimos la producción en fábricas y el transporte comercial que emiten gases de efecto invernadero. Reutilizar y dar una segunda vida a objetos o ropa, es una buena forma de terminar con el consumismo y la producción abusiva.
Energía eficiente: olla teadlikud energia tarbimisest ja energia kasutamisest, eelistades renoveeritavat ja saastamata energiat.

Muu sisu:

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

See projekt tõlgiti automaatselt inglise keelde.
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid