Kliimadetektorite projektid 2022-2023
Projekti pealkiri: Veel üks suur põud
Meeskond: Somos de ciencia
Ies Catedrático Pulido Rubio Bonares Hispaania 40 Õpilase vanus: 16-17 aastat vana
Kuidas mõjutab meid see suur põud, mille all me kannatame?
¿Cómo nos afecta esta gran sequía que estamos sufriendo?
Me uurime suurt põuda, mille all meie piirkond (Huelva) kannatab, ja seda, kuidas see veepuudus mõjutab või võib mõjutada meie linna ja selle ümbruse põllukultuure, samuti nii tähtsaid loodusruume nagu Doñana rahvuspark.
Esmalt tuleb otsida uuritava piirkonna klimaatilisi andmeid umbes 10 aasta tagusest ajast kuni tänaseni, et
võrrelda saadud andmeid.
Samuti otsime teavet uuritava piirkonna põhjaveekogude vee kohta viimastel aastatel ja analüüsime seda.
Lõpuks analüüsime kogutud andmeid Doñana rahvuspargi kõige olulisemate laguunide veekoguste ja nende mõju kohta lindude rändele.
Investigaremos la gran sequía que estamos sufriendo en nuestra región (Huelva) y cómo esta falta de agua
afecta o puede afectar a los cultivos de nuestra localidad y sus alrededores, así como a espacios naturales
tan importantes como el Parque Nacional de Doñana.
Lo primero será buscar datos climáticos de la zona a estudiar desde hace unos 10 años hasta ahora, y así
comparar los datos obtenidos.
También buscaremos información sobre el agua de los acuíferos de la zona de estudio en los últimos años
y los analizaremos.
Y por último, analizaremos los datos recogido de la cantidad de agua que hay en las lagunas más
importantes del parque nacional de Doñana y su repercusión en la migración de las aves.
Kõigi kogutud andmete põhjal võime järeldada, et punaste puuviljade kasvatamine Bonarese piirkonnas ja Doñana rahvuspargis ei ole kõige sobivam, sest kõik need taimed vajavad palju vett, kas looduslikult sademete või niisutuse kaudu.Me oleme suutnud analüüsida viimaste aastate sademete andmeid ja täheldada, et põua tõttu on meil puudus veest nii pinnases kui ka pinnase all.
See suur nõudlus põllumajanduses kasutatava vee järele saadakse lähedalasuvatest põhjaveekogudest, kuid kuna vihma sajab üha vähem, on see suur probleem. Me kannatame praegu suure põua all, milles oleme juba mõned aastad olnud, ja põhjaveekogud langevad üha madalamale, sest kaevandamine on suur ja sademete vähesuse tõttu ei taastu.
Selle viljelemise selge tagajärg on vee kuritarvitamine nendest põhjaveekogudest. Kui me jätkame sellises tempos vee tarbimist, siis need kuivavad ära.
See pinnavee puudumine mõjutab ka rändlinde, kes läbivad Doñana rahvuspargi oma rändel, kuna nad ei leia ideaalset elupaika, kus nad saaksid teel soojematesse piirkondadesse peatuda. Oleme täheldanud, et isegi suured laguunid, kus varem oli vett aastaringselt, on kuivamas.
Con todos los datos que hemos recogido, podemos concluir que el cultivo de los frutos rojos en la zona de Bonares y del parque nacional de Doñana, no es el más adecuado, ya que todas estas plantas necesitan una gran cantidad de agua, bien de forma natural por las lluvias o bien a través de los riegos.Hemos podido analizar los datos de los últimos años de las precipitaciones, y observamos que debido a la sequía que sufrimos hay un déficit de agua, tanto en superficie como en el subsuelo.
Esta gran demanda de agua para la agricultura, se obtiene de los acuíferos cercanos, pero debido a que cada vez llueve menos, esto es un gran problema. En la actualidad estamos sufriendo una gran sequía, en la que llevamos inmersos ya unos años, y cada vez los acuíferos están a un nivel más bajo, debido a la gran extracción y la falta de recarga por falta de lluvia.
Una consecuencia clara de este cultivo es el abuso de extracciones de agua de dichos acuíferos. Si seguimos a este ritmo de consumo de agua, se secarán.
Esta falta de agua en superficie, afecta también a las aves migratorias que pasan por el Parque nacional de Doñana en sus migraciones, ya que no encuentran el hábitat idóneo para hacer escala en su trayecto a zonas más cálidas. Observamos que se están secando incluso las grandes lagunas que hace años se mantenían con agua durante todo el año.
Alternatiiviks oleks muuta viljelemist, nagu seda tehti mõned aastad tagasi, ja pöörduda tagasi algse kuiva põllumajanduse juurde, mis on iseloomulik sellele Huelva piirkonnale. See põllukultuur on meie kliimaga paremini kohanenud ja vajab vähem vett.
Teine alternatiiv on pinnavee kasutamine, kuid see oleks võimalik ainult piisava sademete hulgaga aastatel. Kui meil on põuaaastad, nagu praegu, mis muutuvad üha sagedasemaks, siis pinnaveekogumid kas puuduvad või neid on liiga vähe, et rahuldada suurt veevajadust, mida põllumajandustootjad vajavad.
Üheks alternatiiviks oleks muuta viljelusviisi, nagu ta tegi seda juba unos años, ja minna üle algupärasele sekanokultuurile, mis on típico de esta zona de Huelva. Cultivo este más adaptado a nuestro clima y con menos requerimientos de agua.
El uso de aguas superficiales es otra alternativa, pero esta sería posible sólo los años de suficiente lluvia. Cuando estemos en años, como en el que nos encontramos, y que cada vez son más frecuentes, de sequía, las acumulaciones de agua superficiales no hay or son muy escasas para la gran demanda de agua que necesitan los agricultores.
Informe-de-Otra-gran-sequia.pdf
See projekt tõlgiti automaatselt inglise keelde.
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid
EN 
CS 
DA 
ET 
FI 
FR 
DE 
EL 
HU 
IT 
LV 
LT 
NL 
NB 
PL 
PT 
RO 
SK 
SL 
SV 
ES 