Kliimadetektorite projektid 2018-2019

Projekti pealkiri: Sademete varieeruvus ja aegridade analüüs Itaalias: Abruzzo piirkonna rannikuala juhtumiuuring

Meeskond: Prometeo 2018

2018-2019   Liceo Scientifico Statale   Pescara   Itaalia   18 Õpilase vanus: 14-15

Viimastel aastatel näib, et üleujutuste ja põudade sagedus meie territooriumil on suurenenud, millel on märkimisväärsed tagajärjed ühiskonnale ja looduslikele ökosüsteemidele. Oma uurimuses uurisime sademete mõningaid konkreetseid aspekte, pöörates erilist tähelepanu intensiivsetele sündmustele, et mõista nende arengut ajas ja kontrollida nende võimalikku seost põuaperioodide sagedusega. Selleks analüüsisime Abruzzo piirkonna Servizio Idrografico ja Mareografico sademete andmeid aastatel 1951-2018, mis on seotud Pescara ilmajaamaga, mis asub Montesilvanost, kus asub meie kool, paar kilomeetrit lõuna pool. Esimene samm seisnes algandmete kontrollimises, et tagada nende täielikkus ja kvaliteet, et kõrvaldada võimalikud püsivused või kõrvalekalded. Lähtudes päevase sademete hulga andmetest, tegime statistilise analüüsi igakuiste ja aastaste sademete väärtuste kohta ning arvutasime rea pluviomeetrilisi indekseid vastavalt kliimamuutuste tuvastamise ja indeksite ekspertrühma (ETCCDI) andmetele. Lisaks sellele võrdlesime tulemusi Euroopa Kuivusobservatooriumi (EDO) SPI-indeksi (Standard Precipitation Index) väärtustega Pescaras asuva jaama kohta alates 1975. aastast, mis on üks kõige sagedamini kasutatavatest statistilistest indeksitest kohaliku põua mõõtmiseks. Kliima ekstreemsuste ja nende muutuste tundmine on eriti oluline kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja võimalike leevendamispoliitikate määratlemisel. Tegelikult põhjustavad äärmuslikud sündmused sageli märkimisväärset negatiivset mõju tervisele, majandusele, territooriumile, keskkonnale ja ühiskonnale üldiselt.

Meie analüüsis loeti "vihmasteks" päevadeks need, mil sademeid oli ≥ 1 mm. Iga aasta kohta arvutasime järgmised indeksid: a) vihmapäevade arv ja aastane sademete kogusumma, nii saime päevase intensiivsuse indeksi (SDII, mm/päev); b) kuu maksimaalne sademete väärtus ühe päeva jooksul (RX1 päev, mm); c) RX5 indeks, mis on seotud kuu maksimaalse sademete väärtusega 5 järjestikusel päeval (mm); d) R20 indeks, väga intensiivse sademete hulgaga päevade arv aastas (sademete hulk ≥ 20 mm); e) PCI indeks (Precipitation Concentration Index, De Luis et al., 1997), et hinnata sademete jaotumist aastate lõikes; f) CCD indeks, mis on mõeldud perioodidena aastas, mil on üle 10 järjestikuse sademetepäeva, mille sademete hulk on alla 5 mm, või on sellega võrdne. Võimaliku seose kontrollimiseks põuaperioodide ja intensiivsete sademete sündmuste vahel võeti arvesse SPI-3 kuu väärtusi EDO-st. Kõigi arvutatud indeksite jaoks saadi ajavahemiku 1951-2018 keskmised näitajad ja suundumusi analüüsiti graafiliselt. Kogu ajavahemiku kohta saadud tulemused näitavad, et näitajad ei erine või on väheolulised. Graafikute põhjalikust analüüsist nähtub siiski, et ajavahemikus 1990-1995 on indeksite jaotuses toimunud ebakorrapärasus, mida iseloomustab suundumuste pöördumine negatiivsest positiivseks ("muutuspunkt"). Seega, jagades analüüsi kahte erinevasse ajavahemikku (1951-1995 ja 1996-2018), on võimalik märgata olulisi erinevusi nii indeksite keskmistes väärtustes (vt tabel) kui ka suundumustes (vt graafikud). Sademete hulga, sageduse ja intensiivsuse suurenemisega alates 1996. aastast kaasneb ka põuaperioodide vähenemine (SPI indeks), mis on väga silmatorkav alates 2003. aastast.

"Globaalne soojenemine" on väga ilmne ka meie piirkonnas. Keskmine päevane temperatuur tõuseb ajavahemikul 1930-1979 0,13 °C iga 10 aasta tagant, samas kui ajavahemikul 1950-2015 on see tõus 0,42 °C kümne aasta kohta, kusjuures ajavahemikul 1980-2015 on see tõus veelgi suurem (0,60 °C kümne aasta kohta) (ARTA Abruzzo, aruanne keskkonnaseisundi kohta 2018). Uuritud piirkonnas näitasime, et ajavahemikul 1996-2018 ei väljendu see temperatuuri tõus mitte kuivuse suurenemises, vaid sademete näitajate (sündmuste sagedus ja intensiivsus) ja niiskuse märgatavas suurenemises võrreldes ajavahemikuga 1951-1995. Seega näib, et temperatuuri tõusu ja intensiivsete sademete (pikkus ja sagedus) suurenemise vahel on tõenäoliselt olnud seos, mis on arvatavasti seotud aurustumise kiiruse suurenemisega, arvestades kaugust merest. Seega näib, et meie uurimuse objektiks olevate intensiivsete sündmuste vallandajaks on atmosfääri ülemäärane soojenemine linnas. Suures koguses tsement, haljasalade üleval olev asfaltkate, autode heitmed, tööstusettevõtted ja kliimaseadmed võimendavad õhutemperatuuri tõusu mõju ja seetõttu saame me kohalikul tasandil mõjutada seda, et leevendada intensiivsete meteoroloogiliste sündmuste mõju. See seisneb avaliku arvamuse ja halduse teadvustamises meie territooriumi ökoloogilisema majandamise jaoks, mis toob kasu kogu kogukonnale. Äärmiselt tugevad vihmasajud ja üleujutused, pikad põuaperioodid, õhutemperatuuri tõus, kuumalained on kõik sündmused, mis suurendavad kogukonna julgeoleku- ja terviseriske ning seetõttu on igaühe kohustus reageerida nii, et parandada keskkonna ja meie elukvaliteeti, ka tulevaste põlvkondade jaoks.