Kliimadetektorite projektid 2021-2022

Projekti pealkiri: F.i.R.E (tulekahjud Eevias)

Meeskond: Kliimamuutuste vastased võitlejad

Kanithose gümnaasium   Chalkida   Kreeka   7 Õpilase vanus: 12-13-aastased, 14-15-aastased

Kliimamuutuste mõju ja tagajärjed ulatuslikest tulekahjudest Põhja-Eüvia metsanduspiirkonnas 2021. aasta augustis.

Me uurisime augustis 2021 (3.-13.8.2021) Põhja-Evias, Kreekas puhkenud suurt tulekahju. Meeskond uuris kogutud andmeid analüüsides piirkonnas tulekahjude järel tekkinud kliimaprobleeme ja seejärel uuris tulekahju ulatust koos tulekahjude ajal valitsenud kliimatingimustega.

Töörühm uuris metsatulekahjude suurt mõju mitte ainult kliimale, taimestikule ja loomastikule ning keskkonnale tervikuna, vaid ka kohalike elanike majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele elule pikemas perspektiivis, võttes arvesse asjaolu, et Põhja-Eüvia piirkonnas põles sel perioodil peaaegu 507 950 hektarit.

Selleks uuriti tulekahju levikutempot ja ulatust koos leviku ajal valitsenud kliimatingimustega.
Kasutatud andmeallikad olid järgmised:
(a) EO brauser (aug/sept/nov/ dets 2020, aug/sept/nov/ dets 2021), et ligikaudu arvutada põlenud ala SWIR-visualiseerimise abil
(b) piirkonna meteoroloogilised andmed (temperatuur, baromeetriline rõhk, õhuniiskus, suhteline õhuniiskus, õhu suund, õhukiirus, õhutolm/saaste, CO/CO2, NHX, SOX jne), mis saadi enne tulekahjude puhkemist, tulekahjude ajal ja pärast tulekahjude kustutamist.

Peamine andmeallikas oli EO brauser. Taimestiku, CO2, atmosfääri tungimise jne kohta tehtud satelliidipildid otsiti välja ja analüüsiti. Arvesse võeti ka ajapilti tulekahju leviku ja selle käigus toimuva CO2-emissiooni kohta tulekahju ajal.
Kasutati tulekahju puhkemise läheduses asuvate meteoroloogiajaamade andmeid ning koostati graafikud, mis kujutavad temperatuuri, suhtelist õhuniiskust, õhurõhku, õhukiirust ja õhu suunda. Kõige olulisemad eespool nimetatud tegurid, mis seletavad tulekahju levikut, on temperatuur ja suhteline õhuniiskus.

Uuringu käigus kogutud andmete põhjal on jõutud järgmistele järeldustele:
a. Erosioonipotentsiaal on Põhja-Evias väga suur ja eeldatavasti annab pärast tulekahju hüdrograafilisse võrku, st jõgedesse, miljoneid kuupmeetreid pinnast, mis toob kaasa piirkonna morfoloogia radikaalse muutuse. Lisaks suureneb Põhja-Evias järsult maalihete oht ja seega on oodata tohutuid mõjusid.
b. Põlemisjääkide toksilisus Evia piirkonnas on keskmine, sest võrreldes riigi teiste piirkondade suuremate linnadega on tööstusrajatiste, autode ja kodude põletamine vähem ulatuslik.
c. Üleujutusrisk Põhja-Evias on maksimaalne, võttes arvesse märkimisväärset hüdrograafilist võrgustikku, mis kujuneb tulekahjuga mõjutatud aladel ja mida osaliselt vähendavad selle ääres toimivad looduslikud tammid, ning piirkonna asulate kauget asukohta. Selle tõttu on oodata suurt mõju lähipiirkondades.
Seega seisab Evia ökosüsteemi taastamise osas silmitsi tohutu probleemiga, sest hinnanguliselt 400 000 hektarit ei taastu kunagi varasemasse seisundisse, kuna sellised tegurid nagu põlengu intensiivsus, topograafia, geoloogilised moodustised ja kiire erosioon ei võimalda seda. See ala liigub kiiresti kõrbestumise suunas. Seevastu ümbritsev tulekahju levikuvöönd, mis hõlmab umbes 200 000 hektarit, võib taastuda, kui rakendatakse sihipäraseid väikesemahulisi sekkumisi.

Et selgelt ja lühidalt selgitada meie projekti "Kliimadetektorid", on meie meeskond koostanud slaidipresentatsiooni ja artikli, mida kasutatakse meie meeskonna uurimiskursuse ja tulemuste tutvustamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks meie koolis ja kohalikus kogukonnas, sest me soovime, et meie projekt muudaks keskkonna jätkusuutlikkuse osas midagi.
Seda slaidiesitlust on juba 2022. aasta aprillis esitatud rahvusvahelisele õpilaste ja õpetajate publikule, mis on osa Erasmus+ programmist, milles meie kool osaleb.
Meie arvates on ülimalt oluline edastada, et Põhja-Eüvia tulekahjude tagajärjed olid katastroofilised.
Sellise tulekahju korral ei teki hapnikku ja atmosfäär on reostunud, sest tolmu ja süsinikdioksiidi tase tõuseb kiiresti. Valitsevad äärmuslikud temperatuurid, mis toob suvel kaasa kuumalained ja talvel äärmiselt madalad temperatuurid. Sademete puudumine toob kaasa kahjulikud üleujutused. Loomad jäävad ilma toidust ja peavarjust, nad surevad ja lõpuks surevad liigid välja. Lõpuks on piirkonna ja selle elanike jaoks kahjulikuks osutunud ka majanduslik mõju, mis väljendub puidu, söödavate puuviljade ja vaigu väheses tootmises.
Me usume, et tulekahju oleks olnud väiksem, kui oleks saadetud rohkem õhutõrjevahendeid ja sõidukeid. Seda oleks saanud vältida, kui see oleks varem avastatud ja kui oleks loodud tulekahjutsoonid või kui oleks rakendatud piirkonna kontrollitud põletamist.

https://drive.google.com/file/d/1_EYg68-Q17BYuE6y3hr3cLDCbCvKIhaw/view?usp=sharing

Lae alla projekti plakat PDF

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid