Kliimadetektorite projektid 2022-2023


Projekti teema: Jõed ja järved

Projekti pealkiri: Kliima detektiivid: Duckweed, meie lemmik CO2-fitseerijad.

Meeskond: ESPICIENCIA DETEKTIIVID DEL CLIMA

C. Pumarejo, 4   Espinosa de los Monteros   Hispaania   8 Õpilase vanus: 10-11 aastat vana

Uurimisküsimus

Kas pardipaju (Lemna minor) on hea CO2-säästja ja reostunud vee puhastaja?
¿Serán las lentejas de agua (Lemna minor) buenas captadoras de CO2 y purificadoras de aguas contaminadas?

Projekti kokkuvõte
Graafikud pardivetikate arengu, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse muutuste kohta

Globaalne soojenemine on tõsiasi, kliimamuutused muutuvad iga päevaga märgatavamaks ja inimtekkeline kliimategevus on pakiline probleem.
CO2 kogumise meetmed looduslike vahenditega on väga huvitav ja jätkusuutlik lahendus.
Vetikad ja veetaimed on tänu fotosünteesile suurimad CO2-salvestajad planeedil. Nende kohanemisvõime keskkonnaga ja nende kasutamine kliima parandajana on arenev uurimisvaldkond.
Olulise Lemna minor'i (pardipaju, veetaim) koloonia avastamine ühes Espinosa de los Monterose läheduses asuvas jääaegses laguunis sundis meid uurima selle omadusi CO2-kogujana, samuti selle võimet puhastada vett loomse läga abil ja selle kohanemisvõimet temperatuuri ja pH muutustega.
Katse kestuse jooksul jälgisime muutusi taimede arengus, mis olid mõjutatud erinevatest keemilistest stressidest (naatriumkloriidi, äädikhappe ja sidrunhappe lisamine erinevates kontsentratsioonides, veise-, hobuse-, kana- ja küülikusõnnik), vee pH muutumist, mis on kaudne näitaja CO2 omastamise kohta, vee juhtivuse muutusi, mikrofauna muutumist nende ökosüsteemis ja fotosünteetiliste pigmentide (klorofüll ja tseaksantiin) tootmist.
Vee pH ja elektrijuhtivuse vähenemine, samuti fotosünteetiliste pigmentide kontsentratsiooni säilitamine ja ümbritseva ökosüsteemi suur bioloogiline mitmekesisus (makrofauna: konnad, veelinnud, imetajad, roomajad laguunis ja mikrofauna, daphnia, koprapoodid, veemardikad, putukate vastsed Lemna mantli all) pärast stressi, millele me meie pardivõrset allutasime: daphnia, koprapoodid, sõnnikumardikad, putukate vastsed Lemna mantli all) pärast stressi, millele me meie pardiputke allutasime, annavad meile lootust selle kasutamiseks CO2-säästjana ebasoodsas kliimas ja loomse sõnnikuga reostunud veekogudes.

El calentamiento global es un hecho, el cambio de clima es cada día más notorio y la acción antrópica sobre el es un problema acuciante.
Las medidas de captación de CO2 por medios naturales, se presentan como una solución muy interesante y sostenible.
Las algas y plantas acuáticas son los mayores captadores de CO2 del planeta, debido a su acción fotosintética. Su adaptabilidad al medio y su useo como mejoradoras del clima es un campo de investigación incipiente.
El hallazgo de una colonia importante de Lemna minor (lentejas de agua, planta acuática) en una de las lagunas glaciares vestigiales en las proximidades de Espinosa de los Monteros, nos llevó a querer investigar sobre sus cualidades como captadoras de CO2, así como su capacidad de purificadoras de aguas con purines animales y su adaptabilidad a cambios de temperatura y pH.
Durante la duración del ensayo, observamos los cambios en el desarrollo de las plantas sometidas a diferentes estreses químicos (adición de cloruro sódico, ácido acético y ácido cítrico en diferentes concentraciones, purines de vacuno, equino, gallinaza y conejo), la variación del pH del agua como indicador indirecto de la captación de CO2, los cambios en la conductividad del agua, la microfauna que existe en su ecosistema, y su producción de pigmentos fotosintéticos (clorofila y zeaxantina).
El descenso en el pH del agua y en la conductividad, así como el mantenimiento de su concentración en pigmentos fotosintéticos y la gran biodiversidad de su ecosistema aledaño (macrofauna: ranas, aves acuáticas, mamíferos, réptiles en la laguna y microfauna: dafnias, copépodos, escarabajos de agua, larvas de insectos bajo en manto de Lemna) tras los estreses a los que sometimos a nuestras lentejas de agua, nos esperanzan en su useo como captadoras de CO2 en climas adversos y aguas contaminadas con purines animales.

Peamised tulemused ja järeldused
Tabel muutuste kohta pardivõrsete puhul pärast nende kokkupuudet erinevate keskkonnatingimustega

KOKKUVÕTE:
- Angerjapuu suudab areneda happelise pH, kõrge soolasisalduse ja kõrge elektrijuhtivuse ning madala veetemperatuuri tingimustes.
- Angerjapuu seob CO2, mida me oleme suutnud tõestada, vähendades keskkonna pH-d. See teeb neist huvitava ressursi globaalse temperatuuri tõusu kontrollimiseks.
- Nad on väga mitmekülgne alternatiiv taimse valgu tootmiseks, võrreldes vetikate, näiteks spirulina kasvatamisega, kuna nad suudavad kiiresti areneda ebasoodsates tingimustes, kus temperatuur on madal, juhtivus on kõrge ja pH happeline.
- Pinnalähedases ökosüsteemis, mis on koloniseeritud pardiputke poolt, on suur veeorganismide, nagu kopropoodide, daphnia, sõnnikumardikate ja putukate vastsete bioloogiline mitmekesisus.

KOKKUVÕTE:
- Las lentejas de agua son capaces de desarrollarse en condiciones de pH ácido, alta salinidad y elevada conductividad y baja temperatura del agua.
- Las lentejas de agua captan CO2, lo que se hemos podido comprobar por la reducción del pH del medio. Este hecho las convierte en un recurso interesante para controlar el incremento de la temperatura global.
- Son una alternativa muy versátil para la producción de proteína vegetal, frente al cultivo de alges como la espirulina, ya que es capaz de desarrollarse rápidamente en condiciones adversas de baja temperatura, elevada conductividad y pH ácido.
- El ecosistema generado bajo la superficie colonizada por las lentejas de agua tiene una elevada biodiversidad en organismos acuáticos como copépodos, dafnias, escarabajos de agua o larvas de insectos.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vähendada probleemi
Erinevad eksperimenteerimise hetked

Jätkame oma uurimistööd pardipaju kasutamise kohta süsinikdioksiidi püüdjana, veepuhastajana ning taimse valgu ja antioksüdantide allikana, sest usume, et see võib olla mitmekülgne, ökonoomne ja elujõuline lahendus erinevatele kohalikele probleemidele: vee puhastamine läga abil ja toidu tootmine inimeste või loomade tarbeks, millel on kõrge toiteväärtus ja eelised oksüdeerimise ees.

Jätkame oma uuringuid veeõli kasutamise kohta dioksiidikarbonaadi püüdjana, vee puhastajana ja taimse proteiini ja antioksüdantide allikana, sest usume, et see võib moodustada mitmekülgse, ökonoomse ja elujõulise lahenduse erinevate kohalike probleemide lahendamiseks: Need on järgmised probleemid: puriini sisaldavate veekogude puhastamine ja inim- või loomatoiduks mõeldud toiduainete tootmine, mis on kõrge toiteväärtusega ja tõhusad oksüdatsiooni suhtes.

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

Muu sisu:

Presentacion1.pdf

See projekt tõlgiti automaatselt inglise keelde.
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid