Projekti pealkiri: Αναζητείται το φθινόπωρο!

  Riiklikult valitud võitja

1 GEL Aigiou   Aigio   Kreeka

Me kõik näeme ja kogeme kliimakriisi ja selle mõju keskkonnale. Osa kriisist on ka ebatavaliselt kõrged temperatuurid. Selle tagajärjeks on looduse põhifunktsioonide, näiteks lehtpuude kolletumise ja lõpuks ka lehtede langemise dereguleerimine. See on viinud sügise/talve saabumise hilinemiseni. Meie uurimistöö eesmärk on arvutada seda viivitust. Oma väite toetuseks me: (i) otsisime oma piirkonnas leidusid. Leidsime selliseid tõendeid meie linna kesklinnas (plataanid) ja lähedalasuvate mägede nõlvadel (viinapuud), kus lehed jäävad roheliseks ka detsembri lõpus. (ii) Koostasime küsimustiku ja jagasime seda teistele meie kooli õpilastele, et jäädvustada nende arvamus ja näha, kas nad on samuti mures. (iii) Uurisime meie piirkonna keskmisi/max/min temperatuure (allikas: Kreeka riiklik meteoroloogiateenistus - emy.gr) jooksva aasta, aga ka varasemate aastate kohta, et saaksime teha võrdlusi. (iv) Kasutasime EO Browser platvormi koos sentinel-satelliidipiltide repositooriumiga, et uurida kahte olulist tammemetsa, millel on palju erinevusi, Foloi metsa (mis asub Lääne-Kreekas nagu meie kool) [laiuskraad 37,78 - pikkuskraad 21,75] ja Petrostrougka metsa jumalate mäel, Olymposel [laiuskraad 40,11 - pikkuskraad 22,41]. Tegime ekraanipilte ja lõime timelapse-animatsioone, et oleks võimalik võrrelda kollaste lehtede hulka samadel kuupäevadel/erinevatel aastatel. Kasutasime selleks oma silmi, kuid sellest ei piisanud. Seega kirjutasime python-programmi, mis suutis arvutada rohelise või pruuni värvi hulga fotodel ja arvutada igaühe täpse protsendi. Pärast seda saime võrrelda numbreid ja lõpuks teha objektiivseid järeldusi.

Nagu me kirjutasime, on peamine uurimisküsimus sügise ja talve hilinemise arvutamine. Selleks, et jõuda järeldusele, analüüsisime andmeid, mis olid (i) keskmised temperatuurid (võetud Kreeka riiklikust meteoroloogiateenistusest) ja (ii) fotod ja animatsioonid (võetud EO Browserist). Võtsime andmed käesolevast aastast [2023] ja võrdlesime neid eelmiste aastate [2016., 2020. ja 2022. aasta] andmetega. Uurisime fotosid silmaga, kuid kuna tahtsime mõõdetavaid andmeid, tegime ka python-programmi. See programm suutis arvutada foto piksleid, millel on konkreetne värvus. Nii arvutasime välja rohelise ja pruuni värvi protsendi igal fotol ning vastavalt protsendile ja kuupäevadele tegime järeldused.
Temperatuuride võrdluse järgi oli meil sel aastal umbes 10-20 päeva viivitust.
Vastavalt lehtede kolletumisele Foloi metsas (Lõuna-Kreekas, keskmisel kõrgusel) oli meil sel aastal umbes 10-15 päeva viivitus.
Petrostrougka-Olympose (Kesk-Kreeka, kõrgmäestik) metsa lehtede kolletumise järgi oli meil sel aastal umbes 40 päeva viivitus.
Peale selle tahtsime teada ka noore põlvkonna arvamust kliimakriisi kohta, seega koostasime küsimustiku ja jagasime seda teistele meie kooli õpilastele. Tulemused tegid meid optimistlikuks, sest nägime, et nad on hästi informeeritud ja mures tagajärgede pärast.
Kõik kasutatud ekraanipildid või animatsioonid, kõik loodud tabelid ja python-kood on leitavad meie google drive'ist [https://drive.google.com/drive/folders/11SFP2rmImyEHdcbA88mxxzk8Zocp4GcI?usp=sharing].

On ilmselge, et uuritud probleemi peamine põhjus on kliimakriis. See on ülemaailmne probleem ja vajab universaalset käsitlust. Seega peaks esimene samm olema elanikkonna teavitamine probleemist ja selle tagajärgedest. Kriitilise tegevusena soovitame üleminekut rohelistele taastuvatele energiaallikatele (päikese- ja tuuleenergia).
Tegime ka meile lähemal olevaid ettepanekuid; mida me oma koolis teeme või peaksime tegema: (i) Me rakendame igal õppeaastal keskkonnaprogramme. (ii) Me taaskasutame pudelikorkke, patareisid, tindikassette, paberit ja plasti. (iii) Me julgustame inimesi osalema võimalikult paljudes tegevustes (nt "Maa tund", kus inimesed lülitavad teadlikkuse tõstmiseks tuled välja). (iv) Peaksime püüdma võtta kasutusele keskkonnasõbraliku transpordi kõikides Erasmus+ programmides, milles koolidena osaleme. Loomulikult on Kreekast peaaegu võimatu minna teistesse ELi riikidesse ilma lennukita, kuid meie üleminekuks Aigio lennujaamast Ateena lennujaama ja ka meie liikumiseks sihtriigis peaks meie esimene valik olema rong.
Lõpuks tegime mõned mõtted selle kohta, mida saaks meie linnas teha. Peaaegu kõik meie linna (Aigio) elanikud tegelevad põllumajandusliku tegevusega. Kas seda tööd võiks teha keskkonnasõbralikumalt, näiteks hakkimist, mitte oksaraiete põletamist.
Rohkem üksikasju leiate meie loodud kakskeelselt veebilehelt: https://sites.google.com/view/climatedetectives007/. Seal on palju rohkem teavet selle kohta, kuidas me uurimistööd tegime, meie python-programmi, kuidas me jõudsime oma järeldusteni ja milliseid meetmeid võtsime oma uurimistöö levitamiseks.

https://sites.google.com/view/climatedetectives007/

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid