Kliimadetektorite projektid 2022-2023


Projekti teema: Ookeanid

Projekti pealkiri: Ranniku erosioon Santanderi lahes

Meeskond: Castroverde D

C. Tetuán, 47   Santander   Hispaania   4 Õpilase vanus: 14-15 aastat vana

Uurimisküsimus

Kas Santanderi rannik erodeerub globaalse soojenemise tõttu?
¿Se está erosionando la costa de Santander debido al calentamiento global?

Projekti kokkuvõte

Selle projekti eesmärk on analüüsida Santanderi rannikul 65 aasta jooksul (1958-2022) toimunud lainete arengut, et jälgida, kuidas globaalne soojenemine on mõjutanud ranniku erosiooni. Selleks analüüsime lainete ja tormide suurust.
Me viisime selle uuringu läbi, sest meie linn, Santander, on rannikulinn ja me oleme täheldanud, et rannikualadel esineb rohkem erosiooni.
Me arvame, et see võib olla tingitud globaalsest soojenemisest. Selle kontrollimiseks kavatseme analüüsida lainete suurust, kasutades selleks meie linna rannikul asuvat poid, mis kogub andmeid (lainete suurus), mida me seejärel analüüsime.
Alustasime seda tööd 24. aprillil ja töötasime sellega kuni 3. maini. Kõigepealt saime vajalikud andmed sadama veebilehelt, mis saadi Somo ja Magdaleena poolsaare vahel asuva poi abil.

Este proyecto consiste en analizar el oleaje de la costa de Santander a lo largo de 65 años (1958-2022), para observar cómo ha afectado el calentamiento global en la erosión de las costas. Para esto, vamos a analizar el tamaño de las olas y los temporales.
Este estudio lo realizamos, porque nuestra ciudad, Santander, es una ciudad costera, y hemos observado que hay más erosión en las zonas de costa.
Pensamos que podía ser debido al calentamiento global. Para comprobarlo vamos a analizar el tamaño de las olas, utilizando una boya situada en la costa de nuestra ciudad, que recogerá los datos ( tamaño de las olas ), que posteriormente analizaremos.
Este trabajo le comenzamos la semana del 24 de abril, y lo trabajamos hasta el 3 de mayo. Primero, obtuvimos los datos necesarios mediante la página web del puerto, obtenidos con una boya.Esta estaba situada entre Somo y la Península de la Magdalena.

Peamised tulemused ja järeldused
Analüüsitud tulemusi kajastavad diagrammid

Analüüsime talvel saadud tulemusi.
Kõige tüüpilisem kuu, mille kohta me uuringut läbi viisime, on jaanuar. Näeme, et tegemist on ebakorrapärase graafikuga, millel on palju piike. Madalaim registreeritud näitaja on 1,82 m (1987) ja kõrgeim 7,62 m (2012). See erinevus lainete suuruses on tingitud tormidest. Globaalne soojenemine mõjutab tormide arvu.
Kevadel saadud tulemuste puhul analüüsisime aprilli kuud ja täheldasime, et tormide arv on võrreldes talvega suurenenud. Lained ulatusid kuni 4,38 meetrini (1989. aastal), samas kui minimaalne registreeritud väärtus oli 1,24 meetrit (2011. aastal).
Suve vaadates valisime juuli.
Märgime, et tormid on olnud vaevu olemas. Lainete suurus on enamasti alla keskmise. Tabelis on madalaim registreeritud väärtus 0,72 meetrit 1976. aastal ja maksimaalne väärtus oli 1961. aastal, mil kõrgus oli 3,35 meetrit.
Lõpuks, sügisel, vaatasime oktoobrikuud.
Tormid hakkavad vähehaaval suurenema ja peale tormi jääb lainetus alla keskmise. Andmeid analüüsides on näha, et kõrgeim registreeritud näitaja oli 5,85 m 1959. aastal ja madalaim 1,32 m 2016. aastal.
Oleme jõudnud järgmisele järeldusele:
Me usume, et meie hüpotees on õige. Aastate jooksul on tormid järk-järgult suurenenud ja meie rannik erodeerub.

Analizamos los resultados obtenidos en invierno.
El mes más representativo y sobre el que realizamos el estudio es enero. Vemos que hay una gráfica irregular con muchos picos. El menor dato registrado es 1,82 m (1987), y el mayor es de 7,62 m (2012). Esta diferencia en el tamaño de las olas, es debido a los temporales. El calentamiento global está afectando al número de temporales.
En cuanto a los resultados obtenidos en primavera, analizamos el mes de abril, y observamos, que el número de temporales ha aumentado, en relación con el invierno. Las olas llegaron a alcanzar los 4,38 metros (1989), en cambio, el valor mínimo que se registró fue de 1,24 metros (2011).
Al analizar el verano, elegimos el mes de julio.
Observamos que apenas ha habido temporales. El tamaño de las olas está por debajo de la media, la mayoría del tiempo. En la tabla realizada, el menor dato registrado fue en 1976 de 0,72 metros, y el valor máximo fue en 1961, con 3,35 metros de altura.
Por último, en otoño, hemos analizado el mes de octubre.
Los temporales comienzan a aumentar poco a poco, y salvo en caso de temporal, el oleaje está por debajo de la media. Al analizar los datos hemos visto, que el mayor dato registrado es de 5,85 m en 1959, y el menor, es de 1,32m in 2016.
Hemos llegado a la siguiente conclusión:
Nuestra hipótesis creemos que es correcta. A lo largo de los años, los temporales han ido aumentando progresivamente, y nuestra costa se está erosionando.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vähendada probleemi

Globaalne soojenemine mõjutab rannikualade erosiooni ja suurendab tormituuleid. Selle vähendamiseks saame koguda allkirju, et jõuda tervislikumale ja jätkusuutlikumale kokkuleppele, näiteks kasutada fossiilkütuste abil elektri tootmise asemel tuule- ja hüdroenergiat jne. Samuti vältida liigset metsade raadamist.
Teisest küljest saame vältida reisimist lennukiga, mis tekitab kõige rohkem kasvuhoonegaase, või isikliku autoga, kuid selle asemel saame kasutada ühistransporti, näiteks rongi.
Teine asi, mida me saame teha, on minimeerida veebipõhiseid oste.
Samuti saame levitada seda tööd, et rohkem inimesi teaks probleemist ja aitaks meil seda muuta.

El calentamiento global está afectando a la erosión de las costas, y al aumento de los temporales. Selleks, et vähendada seda, peame leidma võimalusi, et saavutada kokkulepe, mis oleks säästlikum ja säästlikum, näiteks elektrienergia tootmine põletatavate kütuste abil, eolica, hüdraulikaga energia kasutamine jne. También, evitar la excesiva deforestación.
Por otra parte, podemos evitar desplazarnos en avión ya que es el transporte que más emisiones de efecto invernadero genera, o en coche particular, en cambio, podemos utilizar el transporte colectivo como el tren.
Otra cosa que podemos hacer es minimizar la compra por internet.
También podemos difundir el trabajo, para que más gente conozca el problema, y nos ayuden a cambiarlo.

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

See projekt tõlgiti automaatselt inglise keelde.
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid