Projekti pealkiri: Papagoidi liikide käitumise jälgimine Reini ääres

Meeskond: Roheline papagoi meeskond

Sõltumatu Bonni rahvusvaheline kool   Bonn   Saksamaa   4 Õpilase vanus: 10-11 aastat vana

Oletame, et papagoidi hea kohanemine uue elupaigaga võib olla tingitud kliimamuutustest ja et globaalne soojenemine soodustab papagoidi levikut. H1: Oletame, et kuumade päevade arv mõjutab papagoidi levikut. H2: Eeldame, et papagoid ei tõrju teisi linde ega liike välja. H3: Eeldame, et inimesed on juba linnas metsikuid papagoid vastu võtnud.

Meie Bonni climate detectives meeskond on seadnud oma uurimisteemaks paar aastakümmet tagasi Reini ääres ilmunud ja levinud papagoi-populatsiooni uurimise, mis ei ole ainult kohaliku tähtsusega, vaid puudutab ka põhjapoolkera riike, mida ei saa nimetada eksootiliseks. Rõngakaelapapagoi on kodumaine Kesk-Aafrikas ja Aasia osades, näiteks Indias. Nad on inimese poolt sissetoodud Põhja-Ameerikasse ja Euroopa riikidesse, nagu Belgia, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Kõige põhjapoolsem papagoi-kari on leitud Glasgow'st. Enamik linnalegende räägib, et papagoid, kes ei ole rändlinnud, põgenesid tõenäoliselt loomaaiast või linnukasvatajast ja suudavad nüüd edukalt kohaneda eluga mitme Euroopa linna jahedamas kliimas. Huvitav on ka see, et paleontoloogide 55 miljoni aasta vanuste Skandinaaviast pärit fossiilide põhjal oletavad teadlased, et papagoid elasid ja arenesid põhjas palju varem, kui seni arvati. Need faktid viitavad oletusele, et papagoidi hea kohanemine nende uue elupaigaga võib olla tingitud kliimamuutustest.
Uurisime, kuidas kliimategurid toetasid papagoide kohanemist ja nende suhtlemist mitteinimliku ja inimkeskkonnaga. Viimane oli meie jaoks eriti oluline, sest aeg-ajalt kajastab kohalik meedia konflikte, mis on tingitud sellest, kui lärmakad on papagoid, kuidas nad risustavad linna ning tekitavad kahju majadele ja muule varale.
Me kasutasime ja analüüsisime kliimaandmete keskuse (CDC) portaali teiseseid andmeid, et analüüsida kliima muutusi aastatel 1970-2022 Saksamaa eri piirkondades.
Tegime linnuvaatlusmärkmeid papagoidi käitumise kohta.
Töötasime ise välja uuringu, et mõõta koolikaaslaste positiivset või negatiivset suhtumist metsikute roheliste papagoidega.

Nordrhein-Westfaleni ja Saksimaa võrdluses leidsime olulise erinevuse sademete ja keskmise temperatuuri osas. Huvitaval kombel tuleneb Nordrhein-Westfaleni kõrgem keskmine temperatuur pigem külmapäevade väiksemast arvust kui kuumade päevade suuremast arvust. See viitab sellele, et papagoid võivad sooja suve asemel eelistada mahedat talveperioodi.
Meie maapealsed mõõtmised näitasid, et kuna temperatuuril on positiivne nõrk (Pearson r = 0,25) ja vaatluskuupäeval on positiivne mõõdukas korrelatsioon (Pearson r = 0,49), siis õhurõhul on negatiivne nõrk korrelatsioon (Pearson r = -0,3) täheldatud papagoidi arvuga.
Meie lindude käitumise vaatlusel uurisime papagoide sotsiaalset aktiivsust väga huvitaval perioodil: veebruari keskpaigas pesitsemine, mis kestab märtsi lõpuni. Me liigitasime 6 liiki tegevusi: 1) papagoid otsivad turvalist kohta või toitu, 2) papagoi paar, 3) papagoid ja nende pesa, 4) papagoi võitlus vaenlasega, 5) papagoi kui valvur või toidu otsimine, 6) ei ole papagoid ega teisi linde. Veebruaris leidsime, et papagoide aktiivsust saab täheldada peamiselt nende partneri ja pesa ümbruses. Üks nende kiskjatest, hall orav, võis täheldada munemise perioodil. Märtsi teises pooles ilmutasid rõngaskirjurähnid suuremat aktiivsust oma laiemas kogukonnas, kui neid täheldati parvedena.
Meie isetehtud uuringus leidsime, et vastajate üldmulje seoses metsikute roheliste papagoidega on neutraalne (MEAN =2,95). Enamik vastanutest nõustus, et metsikuid rohelisi papagoid võib pidada Bonni linnu sama kohalikuks kui teisi linde, ning nad ei pea papagoid erilisemaks (eksootilisemaks, ilusamaks või armsamaks) kui teisi Bonni linnu.

Meie mõõtmised ja analüüsid tõestasid, et kliimategurite muutused soodustavad papagoide levikut tulevikus. See tähendab, et me peame harjuma, et linnades on võimalik elada koos looduslike papagoidega.
Kuna aeg-ajalt kajastab kohalik meedia konflikte, mis on tingitud sellest, kui lärmakad papagoid on, kuidas nad linna risustavad ning maju ja muud vara kahjustavad. Pakutud lahendused on peamiselt papagoid linnast eemale ajada, kasutades näiteks haukasid kui looduslikke kiskjaid või raketiplahvatusi. Meie arvates ei ole need head lahendused: Igasugune tegevus peaks keskenduma ennetamisele ja selleks parima viisi leidmiseks peame kõigepealt mõistma papagoidi käitumist. Meie soovitused on lahendada järgmised probleemid:
Kui me tahame vähendada või vältida kahju, mida papagoid võivad hoonetes tekitada, on parim lahendus selleks tehispesade kasutamine.
Linnu väljaheited on linnades problemaatilisem küsimus, mis ei ole seotud mitte ainult papagoidega, vaid ka tuvidega. Mitmetes artiklites on rõhutatud, et lindude guaano võib sisaldada selliseid mikroorganisme ja baktereid, mis võivad põhjustada haigusi ja olla inimestele ülekantavad. Sellisel juhul oleks parim lahendus, kui me paigutaksime pargipingid ja puhkekohad lindude elupaigast kaugele.
Noorte climate detectives meeskonnana oleme veendunud, et need vägivallatud tegevused, mis on suunatud ennetamisele, võivad olla kasulikud rahulikuks ja õnnelikuks kooseluks roheliste papagoidega ja ka teiste loomadega.

Lae alla projekti plakat PDF

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid