Kliimadetektorite projektid 2022-2023
Projekti pealkiri: "Veepuudus Marchenas: esilekerkiv probleem."
Meeskond: "Guerreros del planeta" ("Planeedi sÔdalased")
IES "LĂPEZ DE ARENAS"  Marchena  Hispaania  33 Ăpilase vanus: 14-15 aastat vana
"Marchena pĂ”hjavee reservuaari ja phreatilise taseme langus. Sademete hulga, viimastel aastakĂŒmnetel rajatud kaevude arvu ja muude kasutusviiside vaheline seos."
Viimasel ajal on rajatud ĂŒha rohkem kaevusid, mille tulemusena on ka niisutatavad alad mĂ€rkimisvÀÀrselt suurenenud. Sellele tuleb lisada linna erinevatest pĂ”hjaveekogumitest kaevandatud pĂ”hjavee rekreatiivne kasutamine.
Kui me vÔtame arvesse, et igal aastal on sademed harvemad, on olukord traumeeriv, sest ei ole vÀlistatud, et kui lÀhitulevikus ei saja, vÔetakse drastilisemaid meetmeid, nagu nÀiteks kardetud piirangud ja joogiveevarustuse kÀrped.
Sellises olukorras teeme ettepaneku uurida, kuidas pĂ”hjavee tase pĂ”hjaveekogudes on mĂ”jutatud, ning sel viisil saaksime vĂ€lja tuua seda pĂ”hjustavad tegurid ja ettepanekud, mida saab teha praeguse olukorra leevendamiseks ja isegi ĂŒmberpööramiseks.
Selleks kasutatakse meteoroloogilisi ja geograafilisi andmeid ning satelliidipilte.
On tehtud jÀrgmised jÀreldused:
Marchena on 50% veepuuduse, 83% veepuuduse, 100% vÔrdlusvee stressi, 100% jÀrelejÀÀnud vee kÀttesaadavuse, samuti 67% pÔua esinemise tÔenÀosusega, vÔrreldes teiste Hispaania paikkondadega.
Linna veetarbimine on kasvanud, nagu ka kalkunitoodetele pĂŒhendunud lihaettevĂ”tte tarbimine. Nii, et mĂ”nevĂ”rra mĂ”istlikuma uuringu lĂ€biviimiseks tuli eraldada selle ettevĂ”ttega ja ilma selleta asula andmed. Selle operatsiooni tulemusel on tĂ€heldatud kĂ€itumist, mis on rohkem kooskĂ”las teiste piirkonna linnade kĂ€itumisega, mis on aastate jooksul tarbimist vĂ€hendanud. Kuigi see on mĂ”nevĂ”rra ebakorrapĂ€rane suundumus, sest mĂ”nel aastal see langeb ja mĂ”nel aastal tĂ”useb.
Tarbimisandmed elaniku ja aasta kohta on viimase kĂŒmne aasta jooksul vĂ€henenud, kuid 2018. aasta seisuga on trend muutunud ja on nĂŒĂŒd 2009. aasta tasemel.
LÔpuks on uuritud ka linna varustavate veehoidlate andmeid.
Alates 1960ndatest aastatest on nÀha, et pÔuaperioodid on olnud enam-vÀhem samade aastate vahel, umbes 2,5 aastat, ja nende kestus on olnud sama, umbes 16 kuud. Kuigi 1992-1995 kestnud pÔuaperiood oli mÔnevÔrra ulatuslikum ja sarnane 1980-1984 kestnud pÔuaperioodiga, mis kestis peaaegu neli aastat. PÀrast seda suurt pÔuda, 1999. aastal, oli vÀike pÔud, mis kestis paar kuud, ja uus pÔuaepisood ei esinenud uuesti enne meid praegu mÔjutavat pÔuda, mis algas 2021. aastal.
Saadud andmete pĂ”hjal koostatud graafikud ja diagrammid on kĂ€ttesaadavad selle rĂŒhma loodud blogis, mille juurdepÀÀsulink on allpool.
VĂ€lja on töötatud teadlikkuse tĂ”stmise kampaania. Selleks on loodud multimeedia esitlused ja lĂŒhivideod, mis propageerivad kampaaniat.
Materjalidega saab tutvuda rĂŒhma poolt selle projekti jaoks loodud blogis ja juurdepÀÀsulink on jĂ€etud allpool.
Projekti link:
https://sites.google.com/lopezdearenas.net/guerrerosdelplaneta/inicio/detectives-clim%C3%A1ticos-a%C3%B1o-2
ENLACE-EVOLUCION-CLOROFILA-EN-RETORTILLO-.pdf
Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad vÔtavad tÀieliku vastutuse jagatud andmete eest.
â KĂ”ik projektid