Kliimadetektorite projektid 2022-2023

Projekti teema: PÔllumajandus

Projekti pealkiri: Pritsmeplaat V tagumine kinga

Meeskond: Salesians

Pallaskenry   Pallaskenry   Iirimaa   9 Õpilase vanus: 16-17 aastat vana

UurimiskĂŒsimus

Kas vedelikupritsimise meetod vÀhendab kunstvÀetiste kasutamise vajadust pÔllukultuuridel/rohumaadel vÔrreldes "pritsmeplaadi" meetodiga?

Projekti kokkuvÔte
JĂ€lgijalatsite kasutamine

PĂ”llumajanduses tuleb arvestada paljude asjadega, eriti sellega, kuidas olla kĂ”ige tĂ”husam ja samal ajal jĂ€tkusuutlik. PĂ€rast erinevate vĂ€etamismeetodite tundmaĂ”ppimist puutusime kokku erinevate lĂ€ga kasutamise meetoditega. Sealt edasi pĂŒstitati kaks peamist eesmĂ€rki: 1) viia lĂ€bi eksperiment, koguda, vormistada ja analĂŒĂŒsida andmeid, 2) luua viis, kuidas levitada meie tulemusi avalikkusele ja luua teadlikkust. PĂ”llud pandi maha traktoriga, mis tĂ”mbas lĂ€gaveepaaki, ja tehti mĂ”lemat lĂ€ga laotamise meetodit. MĂ”lemast meetodist koguti 100 g rohtu, mis pandi keeduklaasidesse, kaaluti vĂ€lja ja lĂ€ga pealekandmisest, pandi keeduklaasidesse ja pandi ahju 150C juures 10-minutiliste sammudega (3 tundi), kuni kuivainemass ei muutunud. Kuue nĂ€dala jooksul, mil analĂŒĂŒsiti rohu kasvukiirust sĂ”ltuvalt lĂ€ga pealekandmise meetodist, saadi jĂ€rgmised tulemused. Kuigi ei olnud mĂ€rkimisvÀÀrset erinevust vabanenud gaaside osas, pakkus tagavarakinga suuremat kuivainesisaldust, mis tĂ€hendab, et selle toitainete sisaldus on suurem, mis on hea keskkonnale ja lehmadele, mis viib rikkalikuma liha saamiseni.

Peamised tulemused ja jÀreldused
100 g igat liiki rohtu analĂŒĂŒsimiseks

Kuue nĂ€dala jooksul analĂŒĂŒsisime rohukasvu kiirust sĂ”ltuvalt lĂ€ga laotamise meetodist ja jĂ”udsime jĂ€rgmistele tulemustele.

JÀrelkinga meetodil kasutatud lÀga oli muru kasvu edendamisel tÔhusam kui pritsmeplaadi meetodil. Rohele pritsmeplaadi abil manustatud lÀga pÔhjustas suurema kuivainesisalduse % (rohu kaal pÀrast vee eemaldamist), samas kui tagasilöögi meetodil oli suurem toorvalgu sisaldus ja suurem kuivainesulavus (kuivainesulavus).

- Kuivaine on pĂ€rast vee eemaldamist jĂ€relejÀÀnud koostisosade (kiudained, valgud, tuhk, vees lahustuvad sĂŒsivesikud, lipiidid jne) osakaal.

- DMD on kuiva massi suhe, mis imendub ja mida organism kasutab.

- D-vÀÀrtus on loomadele seeditavuse mÔÔdik, mis nĂ€itab, kui suur osa söödast on loomadele seeditav ja koosneb toorvalgudest, sĂŒsivesikutest ja lipiididest.

-Vees lahustuvad sĂŒsivesikud on lahustuvad suhkrud, mis vabanevad kiiresti rohu kĂ”hutĂ€ie sees. Need suhkrud on kergesti kĂ€ttesaadav energiaallikas renaalsetele mikroobidele, kes vastutavad söödasööda seedimise eest. See tĂ€hendab, et lehmad saavad rohkem energiat.

Nendest tulemustest (alljÀrgnevas tabelis) vÔime jÀreldada, et suurem kuivainesisaldus % nÀitab suuremat toitainete sisaldust rohus.
JÀrelkinga kuivainesisaldus oli suurem kui pritsmeplaadi kasutamisel, mis tÔestab, et toitainete imendumine rohu sisse jÀrelkinga kasutamisel oli parem, mis tÀhendab, et vÀhem ammoniaaki lÀks kaduma.
KÔrge lÀmmastikusisaldusega vÀetised vÔivad mÔjutada rohu toorvalgu sisaldust, mis vÔib selgitada, miks kontrollimisel on toorvalgu sisaldus suurem.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vÀhendada probleemi
Meie projekti ja eksperimenti selgitav infograafiline infoleht

Meie teiseks eesmÀrgiks oli vÀlja selgitada, kuidas levitada seda teavet avalikkusele ja eelkÔige pÔllumajandustootjatele. Koostasime lendlehed, mis sisaldasid teavet selle kohta, millega meie projekt tegeleb, ja selle kohta, milliseid eeliseid annab vedelikupritsimise meetodi kasutamine vedelikupritsimise meetodi asemel.

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad vÔtavad tÀieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← KĂ”ik projektid