Kliimadetektorite projektid 2022-2023


Projekti teema: Kliimamuutus

Projekti pealkiri: Dessertifitseerimine Trikala vallas

Meeskond: "Kõik koos saab " meeskond erivajadustega haridusalal

4ο Γυμνάσιο Τρικάλων "Γιώργος Σεφέρης"   Trikala   Kreeka   5 Õpilase vanus: 14-15 aastat vana

Uurimisküsimus

Kas Trikala vallas toimub kliimamuutuste tõttu kõrbestumine või mitte?

Projekti kokkuvõte
Võrdlus õhuniiskuse kasutamine Sentinel - 2, L2A, detsember 2018 ja detsember 2017.

Kliimamuutus on praegu üks inimkonna suurimaid probleeme, mis on tingitud peamiselt inimkonnast. Kliimamuutuste mõju on riigiti ja piirkonniti erinev. Mõned riigid seisavad kliimamuutuste tõttu silmitsi suurte probleemidega (äärmuslikud ilmastikutingimused) ja teised väiksema probleemiga. Käesoleva projekti eesmärk on uurida kliimamuutuste mõju meie linnas, Trikala linnas. Trikala on linn Loode-Tessaalias, Kreekas. Selles elab 81 355 elanikku (2011), see asub Meteora ja ka Lõuna-Pindose mäestiku lähedal. Linna asukoha tõttu on Trikala oma mikrokliima. Viimastel aastatel on täheldatud vähem vihmapäevi aastas, samas kui põuaperioodid on suurimad talvel ja suvel. Samuti on täheldatud väga kõrgeid temperatuure suvekuudel ilma märkimisväärse sademete osakaaluta. Käesolevas uuringus uurime temperatuuri ja sademete hulga muutusi võrreldes kliimamuutustega. Kas need kõikumised on tingitud kliimamuutustest või on need tingitud mandrikliimast? Me kasutasime Ateena riikliku vaatluskeskuse (NOA) meteoroloogilisi andmeid (Tmax, Tmin ja vihm) ajavahemikul 2010-2020 ning jälgime Tmax ja vihma protsendi trendi. Lisaks valisime Sentinel-2 satelliidipildid, et võrrelda niiskusindeksit/puudust. Nende piltide kohaselt on 2018. aasta detsembris ja 2017. aasta detsembris niiskus oluliselt vähenenud.

Peamised tulemused ja järeldused
Tmax 2010-2020, Tmax 2020, Tmax 2019, Tmax 2018

Trikala omavalitsusüksus asub Kreeka keskosas, Loode-Tessalimaal. Trikala on ümbritsetud Lõuna-Pindose mäeahelikuga linna läänepoolsel küljel ning Chasia ja Anti-Chasia mäeahelikuga linna põhja- ja idaküljel. See on väga oluline, sest see loob piirkonnas ainulaadse mikrokliima. Teadlaste arvates ei saa Trikala mikrokliimat liigitada Vahemere kliima alla (Kreeka on Vahemere riik), vaid kontinentaalse kliima alla. Seda võib seletada märkimisväärse päevase temperatuurivahetusega. Suved on väga kuumad (maksimaalne temperatuur 44,5 0C) ja talvine temperatuur varieerub madalaima temperatuuriga (-190C), mis on tingitud mägede poolt puhuvatest katabaatilistest tuuledest. Samal ajal on sügis ja kevad üsna mahedad, kusjuures keskmine temperatuur on 220 °C.
Analüüsist nähtub, et temperatuuri graafikud näitavad aasta keskmise temperatuuri kerget tõusu ja aasta summaarse sademete hulga (mm) kerget langust. Satelliidipilt kinnitab neid tulemusi niiskusindeksi vähenemisega aastatel 2017-2018. Need tulemused tähendavad, et kliimamuutused võivad hakata Trikala piirkonda mõjutama, kuid mitte kriitiliselt. Arvestades meie piirkonna ilmastikukliimat, ei ole selge, et need muutused on tingitud kliimamuutustest. Me võime olla uue ajastu alguses, kus vihmapiirangute puudumine, kuivad talved ja aastane temperatuuri tõus võivad viia kõrbestumiseni.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vähendada probleemi
Trikala linn, "puhas" linn

Trikala linna võib kirjeldada kui "puhast" linna. Enamik linnakodanikke kasutab oma jalgrattaid, et läbida väikeseid vahemaid linna sees, samas kui tööstused on väljaspool linna ja nii keskkonnasõbralikud kui võimalik. Linnas ei ole märkimisväärset õhusaastet tänu alternatiivsetele transpordiviisidele (jalgrattad) ja autode vähesele kasutamisele. Kliimamuutuste ja nende tagajärgede suurenemise tõttu on rakendatud nutikas valgustussüsteem, et hallata linna tänavavalgustust. See on saavutanud üle 60% energiasäästu võrreldes tavapäraste valgustussüsteemidega. Samuti on paigaldatud traadita juhtimissüsteem, mis võimaldab varakult tuvastada rikkeid, "arukat" sekkumise ajakava, dünaamilist valgustuse reguleerimist, kui, kus ja mil määral see on vajalik, et saavutada maksimaalne energiasääst ning parandada nähtavust autojuhtide, jalgratturite ja jalakäijate jaoks. Lisaks kasutavad elanikud igapäevaselt prügikaste. Need meetmed on juba enne käesolevat uuringut ette nähtud. See ei tähenda muidugi, et me ei vajaks rohkem meetmeid, et teha vahet. Üksikisikuna peame jätkuvalt austama keskkonda, kasutama alternatiivseid transpordiviise ja tarbima vähem energiat. Selle uuringu tulemused näitavad, et kliimamuutus on ülemaailmne probleem, mis mõjutab iga riiki - piirkonda erinevalt, kuigi iga piirkonna elanikel võib olla sellele väike mõju. Teisisõnu, suured saasteained vastutavad selle olukorra eest rohkem kui väiksemad, kuid lõppkokkuvõttes kannatab kliimamuutuse tagajärgede all kogu maailm.

Muu sisu:

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad võtavad täieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← Kõik projektid