Kliimadetektorite projektid 2022-2023

Projekti teema: Kliimamuutus

Projekti pealkiri: Dessertifitseerimine Trikala vallas

Meeskond: "KÔik koos saab " meeskond erivajadustega haridusalal

4Îż Î“Ï…ÎŒÎœÎŹÏƒÎčÎż ΀ρÎčÎșÎŹÎ»Ï‰Îœ "ΓÎčÏŽÏÎłÎżÏ‚ ÎŁÎ”Ï†Î­ÏÎ·Ï‚"   Trikala   Kreeka   5 Õpilase vanus: 14-15 aastat vana

UurimiskĂŒsimus

Kas Trikala vallas toimub kliimamuutuste tÔttu kÔrbestumine vÔi mitte?

Projekti kokkuvÔte
VÔrdlus Ôhuniiskuse kasutamine Sentinel - 2, L2A, detsember 2018 ja detsember 2017.

Kliimamuutus on praegu ĂŒks inimkonna suurimaid probleeme, mis on tingitud peamiselt inimkonnast. Kliimamuutuste mĂ”ju on riigiti ja piirkonniti erinev. MĂ”ned riigid seisavad kliimamuutuste tĂ”ttu silmitsi suurte probleemidega (ÀÀrmuslikud ilmastikutingimused) ja teised vĂ€iksema probleemiga. KĂ€esoleva projekti eesmĂ€rk on uurida kliimamuutuste mĂ”ju meie linnas, Trikala linnas. Trikala on linn Loode-Tessaalias, Kreekas. Selles elab 81 355 elanikku (2011), see asub Meteora ja ka LĂ”una-Pindose mĂ€estiku lĂ€hedal. Linna asukoha tĂ”ttu on Trikala oma mikrokliima. Viimastel aastatel on tĂ€heldatud vĂ€hem vihmapĂ€evi aastas, samas kui pĂ”uaperioodid on suurimad talvel ja suvel. Samuti on tĂ€heldatud vĂ€ga kĂ”rgeid temperatuure suvekuudel ilma mĂ€rkimisvÀÀrse sademete osakaaluta. KĂ€esolevas uuringus uurime temperatuuri ja sademete hulga muutusi vĂ”rreldes kliimamuutustega. Kas need kĂ”ikumised on tingitud kliimamuutustest vĂ”i on need tingitud mandrikliimast? Me kasutasime Ateena riikliku vaatluskeskuse (NOA) meteoroloogilisi andmeid (Tmax, Tmin ja vihm) ajavahemikul 2010-2020 ning jĂ€lgime Tmax ja vihma protsendi trendi. Lisaks valisime Sentinel-2 satelliidipildid, et vĂ”rrelda niiskusindeksit/puudust. Nende piltide kohaselt on 2018. aasta detsembris ja 2017. aasta detsembris niiskus oluliselt vĂ€henenud.

Peamised tulemused ja jÀreldused
Tmax 2010-2020, Tmax 2020, Tmax 2019, Tmax 2018

Trikala omavalitsusĂŒksus asub Kreeka keskosas, Loode-Tessalimaal. Trikala on ĂŒmbritsetud LĂ”una-Pindose mĂ€eahelikuga linna lÀÀnepoolsel kĂŒljel ning Chasia ja Anti-Chasia mĂ€eahelikuga linna pĂ”hja- ja idakĂŒljel. See on vĂ€ga oluline, sest see loob piirkonnas ainulaadse mikrokliima. Teadlaste arvates ei saa Trikala mikrokliimat liigitada Vahemere kliima alla (Kreeka on Vahemere riik), vaid kontinentaalse kliima alla. Seda vĂ”ib seletada mĂ€rkimisvÀÀrse pĂ€evase temperatuurivahetusega. Suved on vĂ€ga kuumad (maksimaalne temperatuur 44,5 0C) ja talvine temperatuur varieerub madalaima temperatuuriga (-190C), mis on tingitud mĂ€gede poolt puhuvatest katabaatilistest tuuledest. Samal ajal on sĂŒgis ja kevad ĂŒsna mahedad, kusjuures keskmine temperatuur on 220 °C.
AnalĂŒĂŒsist nĂ€htub, et temperatuuri graafikud nĂ€itavad aasta keskmise temperatuuri kerget tĂ”usu ja aasta summaarse sademete hulga (mm) kerget langust. Satelliidipilt kinnitab neid tulemusi niiskusindeksi vĂ€henemisega aastatel 2017-2018. Need tulemused tĂ€hendavad, et kliimamuutused vĂ”ivad hakata Trikala piirkonda mĂ”jutama, kuid mitte kriitiliselt. Arvestades meie piirkonna ilmastikukliimat, ei ole selge, et need muutused on tingitud kliimamuutustest. Me vĂ”ime olla uue ajastu alguses, kus vihmapiirangute puudumine, kuivad talved ja aastane temperatuuri tĂ”us vĂ”ivad viia kĂ”rbestumiseni.

Mis saab edasi? Meetmed, mis aitavad muuta olukorda ja vÀhendada probleemi
Trikala linn, "puhas" linn

Trikala linna vĂ”ib kirjeldada kui "puhast" linna. Enamik linnakodanikke kasutab oma jalgrattaid, et lĂ€bida vĂ€ikeseid vahemaid linna sees, samas kui tööstused on vĂ€ljaspool linna ja nii keskkonnasĂ”bralikud kui vĂ”imalik. Linnas ei ole mĂ€rkimisvÀÀrset Ă”husaastet tĂ€nu alternatiivsetele transpordiviisidele (jalgrattad) ja autode vĂ€hesele kasutamisele. Kliimamuutuste ja nende tagajĂ€rgede suurenemise tĂ”ttu on rakendatud nutikas valgustussĂŒsteem, et hallata linna tĂ€navavalgustust. See on saavutanud ĂŒle 60% energiasÀÀstu vĂ”rreldes tavapĂ€raste valgustussĂŒsteemidega. Samuti on paigaldatud traadita juhtimissĂŒsteem, mis vĂ”imaldab varakult tuvastada rikkeid, "arukat" sekkumise ajakava, dĂŒnaamilist valgustuse reguleerimist, kui, kus ja mil mÀÀral see on vajalik, et saavutada maksimaalne energiasÀÀst ning parandada nĂ€htavust autojuhtide, jalgratturite ja jalakĂ€ijate jaoks. Lisaks kasutavad elanikud igapĂ€evaselt prĂŒgikaste. Need meetmed on juba enne kĂ€esolevat uuringut ette nĂ€htud. See ei tĂ€henda muidugi, et me ei vajaks rohkem meetmeid, et teha vahet. Üksikisikuna peame jĂ€tkuvalt austama keskkonda, kasutama alternatiivseid transpordiviise ja tarbima vĂ€hem energiat. Selle uuringu tulemused nĂ€itavad, et kliimamuutus on ĂŒlemaailmne probleem, mis mĂ”jutab iga riiki - piirkonda erinevalt, kuigi iga piirkonna elanikel vĂ”ib olla sellele vĂ€ike mĂ”ju. TeisisĂ”nu, suured saasteained vastutavad selle olukorra eest rohkem kui vĂ€iksemad, kuid lĂ”ppkokkuvĂ”ttes kannatab kliimamuutuse tagajĂ€rgede all kogu maailm.

Muu sisu:

Projekti plakat:

Lae alla projekti plakat PDF

Projektid luuakse meeskondade poolt ja nad vÔtavad tÀieliku vastutuse jagatud andmete eest.
← KĂ”ik projektid